Arvutifoorum VISTA

Mäletan neid jutte enne Windows 7 välja tulekut, et Windows 7 on nii stabiilne operatsioonsüsteem, mis ei vajagi SP1. No siin võib öelda, et see väike iva on sees. Ja ega ma puuse ka ei pannud ja arvasin, et SP1 midagi erilist ei ole vaid lihtsalt aasta uuenduste kokkuvõtte pluss veel mõned remondiveade parandused.

Soovin Windows 7 suurt edu edasi! Ei kahetse, et raiskasin raha sellepeale!

Apteekrid nõuavad digiretseptide väljastamise peatamist

Kuna probleemid digiretseptidega ei ole lahenenud, teevad apteekrid sotsiaalministeeriumile ettepaneku digiretseptide väljastamine kuni olukorra paranemiseni peatada.
Digiretseptiga on olnud probleeme algusest peale, kuid aprillis on olukord päris hulluks läinud, ütles apteekrite liidu esimees Kai Kimmel ERR-i raadiouudistele.

Sellest tulenevalt teeb apteekrite liit teisipäeval sotsiaalministeeriumis toimuval järjekordsel ümarlaual sellekohase ettepaneku. "Me oleme arstide liiduga kokku leppinud, et teeme ettepaneku lõpetada igasugune digiretseptide väljakirjutamine nii kauaks, kuni riigi poolne portaal on korras, töökindel ja siis alustada otsast. Asi iseenesest on hea, aga see ei tööta," ütles Kimmel.

Kimmeli sõnul ei ole esimesest aprillist kuni tänaseni olnud ühtegi päeva, kus digiretseptikeskus poleks tunde maas olnud. "Digiretseptikeskus maas tähendab seda, et arstid ei saa retsepti kirjutada ja apteekrid ei saa müüa. Inimesed käivad kuni kolm korda oma ravimi järel ja eriti kurb on, kui inimesed tulevad maalt ja kaugelt," selgitas Kimmel ning lisas, et apteekrid püüavad anda endast parima.

"Kui me digiretsepti ei näe või ei saa kätte, siis algab meil telefoniralli. Kõigepealt me helistame digiretseptikeskusesse operaatorile, loeme ette isikukoodi ja püüame teada saada, mis ravimid inimesel on. Pastakas ja paber on kogu aeg käes. On ka olukordi, kus digiretseptikeskuses operaatorit üldse kätte ei saa, sest neid on ainult kuus, kuid vabariigis on 500 apteeki. Siis me üritame arsti kätte saada ja pärast öötundidel seda retsepti sisestada," kirjeldas ta kujunenud olukorda.

Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna juhataja kohusetäitja Pille Kink ütles, et ettepanekut arutatakse, kuid esialgu on ministeeriumi seisukoht, et süsteemi kinni panna pole vaja.

"Probleemide peamiseks põhjuseks on jõudlus ning hetkel aktiivselt analüüsitakse jõudlusprobleeme. Kui analüüsi tulemused selguvad, siis me kindlasti ka avalikkusele ütleme," rääkis Kink. Ta lisas, et analüüsi tulemused peaksid selguma hiljemalt kuu aja pärast.

http://uudised.err.ee/index.php?06200290

Serverid on ülekoormatud.

Huvitav kaua reaalselt see analüüs käib?
Mõni minut?

microlinki vennad tegid si*a töö

No kuramus , ei saada nüüd mõnisada tuhat pandud kapitaliks siis, et saaks serverid ja muu staffi korda

Asi ei ole rahas - nad lihtsalt ei oska.

Mõistust rahaga ei osta.

Tartus käivitati võimas kobararvuti



Tartus lülitatakse täna sisse võimas kobararvuti. Teadlaste kasutusse läheb arvutifarm, mis võimaldab tinglikult öeldes teostada sekundiga rehkendusi, mis tavalise lauaarvuti peal võtaks üle kahe tunni. Kobararvuti salvestusruum võimaldaks aga talletada 10 miljonit fotot või üle 12 000 DVD plaaditäit filme ja muusikat.

Arvude ja õigete terminite keeles tähendab see, et kobararvutis on 50 nelja tuumaga protsessorit (CPU), 32 videoprotsessorit (GPU), igaüks 240 tuumaga, ja terve kobaarvuti peale kokku ligi 60TB kõvakettaruumi.

Kobararvuti on ühendatud EENeti magistraalvõrku 10 Gbps kiirusega (võrdluseks: EstWin arendatav magistraalvõrk on 1 Gbps, kodukasutajatele pakutav "ülikiire internet" 0.1 Gbps). Kõik seadmed on varustatud katkematu toitepingega. Juhtarvuti ja võrguseadmetele tagab pikemate voolukatkestuse korral vajaliku toite diiselgeneraator.

Arvutuskeskusi on olnud ülikoolide ja teadusasutuste juures juba aastaid. Ometigi on need mõeldud kasutamiseks konkreetse asutuse vajaduste rahuldamisel. Uus kobararvuti on avatud kõigile Eesti teadus- ja arendusasutustele, aga tulevikus võib-olla ka haridus- ja kultuuriasutustele, kui vajadus peaks tekkima.

Juurdepääs arvutusvõimsustele on ka töötajatel väikestest asutustes, kellel tekib vaid harva vajadus suuremaid arvutusi läbi viia ning kelle rahalised võimalused pole nende loomiseks piisavad. Samas võiks valminud kobararvuti pakkuda huvi ka suurematele asutustele, kellel mõnel perioodil enda ressurssidest väheks jääb.

Eeldatavasti on siiski suurimad kobararvuti kasutajad esialgu Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusrühmad füüsika, keemia, bioloogia ning interdistsiplinaarsetest valdkondadest. Potentsiaalsed tarbijad on ka uued kasutajagrupid, näiteks keeletehnoloogia ja arstiteadus.

Kasvavad andemahud

Tänapäeva teadus põhineb üha enam eritüübiliste andmete kogumisel ja analüüsimisel - geneetikast, molekulaar- ja struktuuribioloogiast, astronoomiast, materjali- ja nanoteadustest, aga ka ettevõtete äri- ja teistest andmetest lähtuvalt saab tuletada uusi teadmisi koostades mudeleid ning simulatsioone.

Kogutavate andmete mahud ületavad kordades tavapäraste serverarvutite mahtusid. Ainus võimalus andmeid strateegiliselt pikas perspektiivis hallata ja analüüsida on teha seda spetsiaalsetes arvutuskeskustes, kus saab tagada riist- ja tarkvara olemasolu, andmete säilimise, teenuste (juurdepääs arvutitele; veebipõhistele andmeanalüüsidele jne) osutamise vaid professionaalselt mehitatud ja sisustatud keskustes. Mahukamad arvutisimulatsioonid vajavad väga suuri arvutusvõimsusi.

Uue kobararvuti kasutatav võimsus on nii suur, et sellest piisaks täielikult kahe eramu kütmiseks. Seadmetele normaalse töökeskkonna tagamiseks tuli ümber ehitada kogu jahutussüsteem. Uuenenud seadmeruumis tagavad kobararvutile mõnusa töökeskkonna kolm tunnelkonditsioneeri.

Kobararvuti hankis Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, mis püüab tagada haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste spetsiifilistele vajadustele vastava akadeemilise andmesidevõrgu toimimist ning selle vastavust uutele innovaatilistele projektidele (e-koolitus, e-teadus, e-tervishoid, e-teave, e-riik, Eesti GRID).

Tutvu maailma võimsamate kobararvutitega siin.

http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1927

Kui see minu kodus oleks, siis teeksin selle arvuti peale mugava voodi ja naudiks arvutist eralduvat soojust ja unejutuks kuulaks arvuti töörežiimi häält.

OT: hehhee, ma pakuks kohe 3 võimalust miks selline asi ei läheks mitte
1. siuke asi peab töötama sisuliselt külmkambris, kus magamine on tiba raske
2. kui ta seal ei töötaks, siis kuumeneks üle kiiremini kui sa sinna otsa voodi jõuad teha
3. see töörežiimi hääl töötleks sinu kõrvu nii et sa seda üsna siva enam kuulata ei tahaks

Millega Microsoft jätkab Windows 7 rindel?

Microsofti esindajad on rohkem kui korra maininud, et Windows 7 püstitab müügirekordeid nii kiiruse kui mahu poolest. Täpsed numbrid on aga nüüd sellised, et firma on suutnud müüa 100 miljonit Win7 litsentsi.

Statistika põhjal võib öelda, et Windows 7 peaks olema paigaldatud ühele igast kümnest arvutist maailmas, ja seda kõigest kuus kuud pärast turule jõudmist. Väga uhke tulemus!

Edasised plaanid on tuua opsüsteem ka teistele seadmetele, ja me ei räägi hetkel Windows Phone 7-st, vaid televiisoritest, digiboksidest, Windows Media Centeri kolimisest uut tüüpi seadmetele jms.

Selleks otstarbeks eksisteerib muidugi spetsiaalne väljalase, Windows Embedded Standard 7, mida tootja näitas hiljutisel ESC Silicon Valley konverentsil San Joses USAs. Microsoft tutvustas seda maailmale 2009. aasta septembris ESC Bostoni üritusel, Windows Embedded Standard 2011 nime all.

http://forte.delfi.ee/news/digi/millega ... d=30736861

Uudis 1
Flopikettad valmistuvad ajaloo prügikasti kaduma

3,5tolliste flopiketaste saatus on nüüd ametlikult ajaloo kolikambrisse kaduda. Praeguseks nende suurimaks tootjaks jäänud Sony teatas, et lõpetab nende müügi Jaapanis 2011. aasta märtsis (ehk oma sellel rahandusaastal).

Tehnikasõbrad võivad arvata, et disketid ehk flopikettad on juba ajaloo prügikasti kadunud. Apple julges esimese suure arvutitootjana neist juba 1998. aastal loobuda ja XP oli viimane Windows, mis neid teatud toiminguteks veel vajas. Ka flopide surma märkivaid uudiseid või artikleid ilmus juba aastaid tagasi.

Tegelik pöördepunkt tuleb aga nüüd, sest suurim flopitootja Sony pöörab neile selja (neilt pärineb hetkel 70 protsenti disketitoodangust). Häda mõistagi selles, et meil on andmete talletamiseks ja liigutamiseks juba palju etemad vahendid nagu internetivõimalused, optilised kettad ja USB-seadmed.

Sony pani 3,5tolliste flopide võidukäigule arvuti- ja tekstiprotsessorite kasutajate hulgas aluse, kui need esimesena 1981. aastal turule tõi. Nad tõid diskette veel oma 2002-3. rahandusaastal müügile 47 miljonit eksemplari, aga 2009. rahandusaastal kõigest 12 miljonit (siiski hämmastavalt palju, eks ole). Firma lõpetas nende rahvusvahelise turustamise möödunud kuul ehk 2009-2010. rahandusaasta lõpus, välja arvatud mõnes regioonis nagu India. Siin lõigus toodud numbrid käivad muide ainult Jaapani kohta.


Uudis 2
Miks maailmas leidub endiselt nii palju flopikettaid?!

Tundub, et Clive Sinclairi kõrval võib linnaliinibussidega võrrelda ka diskette ehk flopikettaid puudutavaid uudiseid. Ootad ühte terve igaviku, ja siis saabub kaks korraga. Tänane lugu on järjeks 26. aprillil ilmunud saagale.

Lugu algas mõne päeva taguse uudisega, et viimasel ajal maailma suurim flopiketaste tootja Sony loobub nende meisterdamisest oma käesoleva rahandusaasta lõpus. Sony pani nende võidukäigule aluse 1981. aastal ja kuigi suurtootjad eesotsas Apple'iga on disketid alates 1998. aastast tasapisi hüljanud, on neid siiski veel hämmastavas koguses ringluses.

Sony lõpetas möödunud kuul ehk oma 2009-10. rahandusaasta lõpus ka ise flopide laiema rahvusvahelise turustamise. V.a osad territooriumid nagu India ja Jaapan, kus firma tõi veel möödunud rahandusaastal müügile 12 miljonit eksemplari.

Kes esimest uudist lugesid, jäid tõenäoliselt kasvõi hetkeks mõtlema, et kus pagana kohas need miljonid disketid siiski veel kasutusel on. Sama küsimus ei andnud rahu BBC Newsi ajakirjanikule, kes uuris teemat edasi ning tõi ka vastuseid.

Verbatim toodab rohkem kui veerandi Suurbritannias müüdavatest flopidest ja väidab, et müüb neid riigis iga kuu sadades tuhandetes, Euroopas aga isegi miljonites. Firma esindaja Kevin Jefcoate: "Me oleme flopi surmast rääkinud 14 aastat, sellest peale, kui CD-tehnoloogia mõjule pääses."

Arengumaid ei maksa flopilembuses siiski üleliia kahtlustada. Computer Aid Internationali esindaja Anja Ffrench ütles, et nad tegelevad alates 2002. aastast toodetud arvutitega, mis tähendab, et flopiketaste asemel on päevakorras USB. (Tegu on Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse tehnikat taasringlusse saatva suure heategevusliku ühendusega.)

Flopikettad kuuluvad igapäevaellu pigem nende seas, kes kasutavad väga kindlaks otstarbeks mõeldud ja väärtuslikku tehnoloogiat.

Need on laialt kasutusel näiteks töölaudadel, mis aitavad juhtida suurte teatrite ja muude esinemispaikde valgusetendusi ja helisätteid, näiteks Inglise rahvusooperis (English National Opera).

Samuti, Suurbritannia Arvutustehnika Muuseum (National Museum of Computing) kasutab palju teaduslikke instrumente, mis salvestavad andmeid diskettidele, nt ostsilloskoobid.

Kirjeldatud eritehnika on kallis ja mõeldud püsima jääma. Aga kas sellised kasutajad peavad siis tõesti ostma miljoneid diskette kuus? Ilmselt on siiski kasutusel palju vanu arvuteid, mis loevad eelkõige flopisid ja mille omanikud ei tunne vajadust uuemate, paremate lahenduste järele.

Kui inimene on kasutanud arvutit kaua aega ega tunne suurt huvi digifotode või -meelelahutuse suhtes, ei pea ta ilmselt flopikasutamist lõpetama.

Flopiketaste teisi rakendusi: heliefektide talletamiseks videomontaažis, manussüsteemid tootmises, UNIX-süsteemide "buutimise ja juurimise" varukoopiad, DOS-põhised masinad (tänastest üldiselt palju töökindlamad).

Muidugi tuleb ka märkida, et flopisid ei saa hankida ühekaupa, vaid tavaliselt mitukümmend eksemplari korraga, nii et see kasvatab müüginumbreid.

Domeenireform

Kuu aja pärast saab Eestis alguse domeenireform, mille positiivseks küljeks on ennekõike see, et tulevikus saavad ettevõtted registreerida rohkem kui ühe domeeni ning .ee-lõpulise nimedomeeni saavad osta ka eraisikud.
Samal ajal pannakse domeenireformi käigus maksu alla need tuhanded pri.ee lõpuga domeenid, mis olid aastaid eraisikutele tasuta kasutada.

Juba lähikuudel tuleb kõigi .ee-lõpuliste domeeninimede registreerimise eest tasuda 285-kroonist aastamaksu. Sellele lisandub käibemaks 20% ja registripidaja marginaal, nii et lõpptarbija hind tuleks 0% marginaaliga vähemalt 342 krooni aastas. Hobikorras näiteks pri.ee-lõpulise domeeniaadressiga blogi pidaval inimesel on seega valida, kas kolida oma veebipäevik üle mõnda välismaisesse tasuta blogikeskkonda või asuda Eesti Interneti Sihtasutusele raha maksma, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimehe Marek-Andres Kautsi sõnul ei saa eraisikutele pakkuda domeeniteenust tasuta ja samal ajal sundida .ee-lõpuliste domeenide eest raha maksma juriidilisi isikuid: „Küsimus on isikute võrdses kohtlemises."

Praegu on Eesti ainus riik Euroopa Liidus, kus riigi tähisele viitavate domeenide eest ettevõtjad maksma ei pea, samal ajal eraisikud esmast domeeninime endale registreerida ei saa. Eraisikute eristamiseks on kasutusele võetud just pri.ee laiend. Eestis on registreeritud ligi 12 000 pri.ee lõpuga domeeni.
Marek-Andres Kautsi sõnul on domeenireformi tarvis, sest Eesti pole siiani avanud oma do­meeniruumi ülejäänud Euroo­pale ja laiemalt ka maailmale: „Kuna internet on olemuselt rahvusvaheline, siis on oluline, et kõik riigid avaks oma internetiruumi ka muule maailmale."

http://www.epl.ee/

Ma ei pea vist midagi ütlema, sest keegi on seda juba teinud:



http://toompark.pri.ee/aarne/kas-aeg-ee ... ra-kolida/

Kui tudiludi.ee ja leht.tudiludi.ee on ühe hinnaga, siis järelikult tudiludi.pri.ee ja toompark.pri.ee on ka ju ühe hinnaga. Seega see 342 krooni tuleb jagada nende 12 000 pri.ee ülddomeeni kasutajate vahel ja seega igaüks neist maksab 0,0285 krooni aastas.

Kas selles tehtes oli midagi valesti. Kui on, siis pean ka "uksed sulgema". 100 krooni kuus ei ole mõtet maksta koos veebimajutusega.

Kolmas valik on ka ikka. Loobud pri.ee ülddomeenist ja võtta .ee domeen, sest need maksavad ju sama palju.

Forte digiuudised on väga aeglased viimasel ajal: Toshiba Satellite on esimene 3D Blu-rayd mängiv sülearvuti oli techspot.com juba 7. juunil ära märgitud http://www.techspot.com/news/39212-tosh ... ntent.html

Muidugi neil läheb 7. juuni uudise tõlkimisega 3 päeva http://www.engadget.com/2010/06/07/tosh ... d-content/, see selleks. Hea, et üldse tõlgitakse eesti keelde neid uudiseid.

Zone.ee küsib .ee domeeni registreerimise eest 369 krooni

Eesti suurim domeenide registripidaja Zone Media (Zone.ee) avalikustas esimesena .ee-lõpuliste domeenide registreerimise lõpphinna ja teatas ühtlasi registrilepingu sõlmimisest Eesti Interneti Sihtasutusega (EIS).

5. juulil ja peale seda registrisse kantavatele Eesti maatähisega domeenidele hakkab kehtima hind 307 krooni ja 50 senti, millele lisandub käibemaks. Kokku seega 369 krooni.

«Domeeni registreerimise hinna peamine komponent on 285-kroonine registritasu, mida nõuab meilt EIS. Märkimisväärselt kõrge registritasu tõttu oleme sunnitud .ee-lõpuliste domeenide registreerimist esialgu teiste teenuste arvelt doteerima.

Kui me seda ei teeks, võiksid tarbijad hinnašoki tõttu hakata Eesti maatähisega domeenidest loobuma,» selgitas hinna kujunemise tagamaid ettevõtte tegevjuht Martti Varik.

Kuni juuli alguseni on .ee domeene jätkuvalt võimalik registreerida tasuta, kuid 5. juulist algava ja kuus kuud kestva üleminekuperioodi käigus tuleb ka kõik seni Eestis registreeritud ligi 80 000 domeeni ümber registreerida.

...

Microsoft on müünud juba 150 miljonit Windows 7 litsentsi

Windows 7 viibib jaemüügis alles kaheksa kuud, täpsemalt 22. oktoobrist, kuid selle kommertsedu on ületanud ilmselt juba kõik ootused.

Müüdud litsentside arv ületas alles kahe kuu eest 100 miljoni piiri, ja nüüd on siis käes 150 miljoni piir.

Engadgeti ajakirjanikud olid piisavalt usinad, et selle põhjal statistikat teha. Selgus, et toote turulejõudmisest alates on müüdud keskmiselt seitse litsentsi sekundis.

Win7 senised reklaamikampaaniad on keerelnud peamiselt numbri 7 ümber ja osutunud üllatavalt omapärasteks.

http://forte.delfi.ee/news/digi/microso ... d=31849695

Ainult ei suudetud ainulaadset nime sevenile välja mõelda. Kes ütleb win7, win seven, se7en jne, jne.

Üldiselt need reklaamid on veidi imelikud, ei tea, miks normaalseid reklaame ei tehta. Ei tea, tundub, et MS müügistrateegia töötab täiega. Oma nime nad on tugeva loonud ja nojah see 7 läheb rahvale peale. Apple küll üritab MS kannale astuda, aga PC platvormil ikka MS juhib. Kuigi Applle väidab, et PC on ajalugu varsti ja tahab oma portatiivsete vidinatega omakorda maailma vallutada.



Ee see ongi suht originaalne, et saab mitme nimega öelda ja igaühele suupärasem . Tõesti palju variatsioone on tekkinud nagu W7, Seitse jne, aga heal lapsel mitu nime .

Windows 7 müüginumbrid on küll suured, aga kui Windows 8 tuleb lihtsalt suur 7 täiendus, siis ei näe mõtet, miks rahvas sellele nii suurt raha alla peaks panema. Vista oli ka selline pealesurutud vist alguses ja pärast ei olnud enam kõigi lemmik. Nõnda võib juhtuda, et 7 ka elab mõne aasta ja siis Windows Next teeb oma töö, aga eks aeg näitab. Kui järgmine Win tuleb default USB 3.0 toega, võib-olla kõnetuvastuse ja jumal teab millega veel, siis miks peaks teda väiksem müügiedu ootama.

Windows ei ole laps, millel peaks mitu head (või halba) nime olema. Peale sevenit tuleb eit ja peale seda tuleb kindlasti mingi Windows XXX ja sellele Windows XXX SE.
Windows 7 on ka pealesurutud, kuna see igale arvutile eelinstallitud on. Ma ei ütle midagi halba Vista kohta - oli ta ju seveni eelkäija ja parandati vead, mis Vistal esinesid. Ja areng oli enam-vähem õiges suunas, kuigi see nõudis suurt ohverdust arvuti jõudluse näol.

Ja reklaami kohta ei oska midagi head või halba öelda. Lihtsalt esiteks oli see ka ravimireklaam, mis siia foorumisse ei sobi kohe kuidagi ja teiseks raskes inglise keeles, mille tõlkimisega ma isegi eriti hakkama ei saanud. Aga ma usun, et too reklaamija ei pahanda - pealegi ma ei ole kuulnud, et ta selle eest maksaks foorumile oma toodete reklaamimise eest.