
Uudis 1
Flopikettad valmistuvad ajaloo prügikasti kaduma3,5tolliste flopiketaste saatus on nüüd ametlikult ajaloo kolikambrisse kaduda. Praeguseks nende suurimaks tootjaks jäänud Sony teatas, et lõpetab nende müügi Jaapanis 2011. aasta märtsis (ehk oma sellel rahandusaastal).
Tehnikasõbrad võivad arvata, et disketid ehk flopikettad on juba ajaloo prügikasti kadunud. Apple julges esimese suure arvutitootjana neist juba 1998. aastal loobuda ja XP oli viimane Windows, mis neid teatud toiminguteks veel vajas. Ka flopide surma märkivaid uudiseid või artikleid ilmus juba aastaid tagasi.
Tegelik pöördepunkt tuleb aga nüüd, sest suurim flopitootja Sony pöörab neile selja (neilt pärineb hetkel 70 protsenti disketitoodangust). Häda mõistagi selles, et meil on andmete talletamiseks ja liigutamiseks juba palju etemad vahendid nagu internetivõimalused, optilised kettad ja USB-seadmed.
Sony pani 3,5tolliste flopide võidukäigule arvuti- ja tekstiprotsessorite kasutajate hulgas aluse, kui need esimesena 1981. aastal turule tõi. Nad tõid diskette veel oma 2002-3. rahandusaastal müügile 47 miljonit eksemplari, aga 2009. rahandusaastal kõigest 12 miljonit (siiski hämmastavalt palju, eks ole). Firma lõpetas nende rahvusvahelise turustamise möödunud kuul ehk 2009-2010. rahandusaasta lõpus, välja arvatud mõnes regioonis nagu India. Siin lõigus toodud numbrid käivad muide ainult Jaapani kohta.
Uudis 2
Miks maailmas leidub endiselt nii palju flopikettaid?!Tundub, et Clive Sinclairi kõrval võib linnaliinibussidega võrrelda ka diskette ehk flopikettaid puudutavaid uudiseid. Ootad ühte terve igaviku, ja siis saabub kaks korraga. Tänane lugu on järjeks 26. aprillil ilmunud saagale.
Lugu algas mõne päeva taguse uudisega, et viimasel ajal maailma suurim flopiketaste tootja Sony loobub nende meisterdamisest oma käesoleva rahandusaasta lõpus. Sony pani nende võidukäigule aluse 1981. aastal ja kuigi suurtootjad eesotsas Apple'iga on disketid alates 1998. aastast tasapisi hüljanud, on neid siiski veel hämmastavas koguses ringluses.
Sony lõpetas möödunud kuul ehk oma 2009-10. rahandusaasta lõpus ka ise flopide laiema rahvusvahelise turustamise. V.a osad territooriumid nagu India ja Jaapan, kus firma tõi veel möödunud rahandusaastal müügile 12 miljonit eksemplari.
Kes esimest uudist lugesid, jäid tõenäoliselt kasvõi hetkeks mõtlema, et kus pagana kohas need miljonid disketid siiski veel kasutusel on. Sama küsimus ei andnud rahu BBC Newsi ajakirjanikule, kes uuris teemat edasi ning tõi ka vastuseid.
Verbatim toodab rohkem kui veerandi Suurbritannias müüdavatest flopidest ja väidab, et müüb neid riigis iga kuu sadades tuhandetes, Euroopas aga isegi miljonites. Firma esindaja Kevin Jefcoate: "Me oleme flopi surmast rääkinud 14 aastat, sellest peale, kui CD-tehnoloogia mõjule pääses."
Arengumaid ei maksa flopilembuses siiski üleliia kahtlustada. Computer Aid Internationali esindaja Anja Ffrench ütles, et nad tegelevad alates 2002. aastast toodetud arvutitega, mis tähendab, et flopiketaste asemel on päevakorras USB. (Tegu on Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse tehnikat taasringlusse saatva suure heategevusliku ühendusega.)
Flopikettad kuuluvad igapäevaellu pigem nende seas, kes kasutavad väga kindlaks otstarbeks mõeldud ja väärtuslikku tehnoloogiat.
Need on laialt kasutusel näiteks töölaudadel, mis aitavad juhtida suurte teatrite ja muude esinemispaikde valgusetendusi ja helisätteid, näiteks Inglise rahvusooperis (English National Opera).
Samuti, Suurbritannia Arvutustehnika Muuseum (National Museum of Computing) kasutab palju teaduslikke instrumente, mis salvestavad andmeid diskettidele, nt ostsilloskoobid.
Kirjeldatud eritehnika on kallis ja mõeldud püsima jääma. Aga kas sellised kasutajad peavad siis tõesti ostma miljoneid diskette kuus? Ilmselt on siiski kasutusel palju vanu arvuteid, mis loevad eelkõige flopisid ja mille omanikud ei tunne vajadust uuemate, paremate lahenduste järele.
Kui inimene on kasutanud arvutit kaua aega ega tunne suurt huvi digifotode või -meelelahutuse suhtes, ei pea ta ilmselt flopikasutamist lõpetama.
Flopiketaste teisi rakendusi: heliefektide talletamiseks videomontaažis, manussüsteemid tootmises, UNIX-süsteemide "buutimise ja juurimise" varukoopiad, DOS-põhised masinad (tänastest üldiselt palju töökindlamad).
Muidugi tuleb ka märkida, et flopisid ei saa hankida ühekaupa, vaid tavaliselt mitukümmend eksemplari korraga, nii et see kasvatab müüginumbreid.
