Arvutifoorum VISTA

Kuidagi mölaks on läinud siin teema all teil..

Kui keegi vanematele läpakatele Vistat või Sevenit peale üritab ajada ja videot käima ei saa, siis http://www.laptopvideo2go.com/ lehelt leiab moditud draiverid mis vanemad kaardid uutele os'idele söödavaks teevad. Endal on probleeme olnud just nVidia Go 6000 ja 7000 seeria asjadega. Masinad ise on võimelised seitset tõmbama aga ametlikku video tuge lihtsalt ei ole olemas.

_________________
Manuaali loetakse siis, kui mitte miski muu enam ei aita!

Kui palju muutmälu teie arvuti vajab?

Kui tüüpiliselt arvutiasjatundjalt küsida, palju arvutis võiks muutmälu (RAM) olla, vastab ta tõenäoliselt - 4 GB, see on tänapäeval väga odav ja vähem võtta pole mõtet.
See on mõistlik vastus. Mida vähem muutmälu teil on, seda tõenäolisemalt hakkab Windows mälu saalima (programme kiirest ehk muutmälust aeglasesse mällu ehk kõvakettale viima ja vastupidi), mis vähendab märgatavalt teie süsteemi jõudlust.
Ja kui te vajate ainult kõige tavalisemat DDR2 muutmälu, maksaks 2 GB lisamine ilmselt ainult 500 krooni või isegi vähem. Kui süsteem nõuab aga uusimat DDR3 RAMi, peate maksma ilmselt kaks korda rohkem. See on juba arvestatavam väljaminek, eriti rahapuuduse korral. Koguni hullem, et 32bitise Windowsi operatsioonisüsteemi piirangud võimaldavad 4 GB'st ilmselt ainult 3,1 GB ära kasutada.

Nii et palju kindlasti vajate? Uurime lähemalt.

Windows Vista

Microsoft väidab, et Vista küsib Home Basici väljalaskes vähemalt 512 MB muutmälu, teistes väljalasetes vähemalt 1 GB.
See on tõsi. Vista Home Premiumi süsteem ja põhilised taustaprogrammid sõid testides 1 GB'st umbes pool ära, jättes ülejäänu muuks kasutuseks.
Probleem on selles, et pool gigabaiti pole eriti palju. Kui tahate vaid e-kirjadega tegeleda, veebi kasutada, muusikat kuulata või lihtsaid rakendusi jooksutada, piisab sellest põhimõtteliselt küll. 2 GB annab aga palju rohkem manööverdamisruumi, näiteks lihtsate mängude, video, fototöötluse jaoks jms.

Nii et Vistas on mõistlik omada vähemalt 2 GB muutmälu.


Windows 7, 8.1, 10

Microsoft ütleb, et 32bitine Windows 7 vajab vähemalt 1 GB muutmälu ja 64bitine vähemalt 2 GB.
See on Vistale pakutust mõnevõrra realistlikum, sest Windows 7 autorid optimeerisid seda tõhusamalt mälu ära kasutama. Nii et kui teil on 2 GB muutmäluga Vista süsteem, võib Win7-le kolida lisakulutusi tegemata ja üldine jõudlus peaks tõusma.
Nii et Microsofti soovitus on vastuvõetav, kui vaid lihtsaid programme kasutate. Keerukama tarkvara ja/või korraga mitme rakenduse jooksutamise korral kasutage korraliku jõudluse saavutamiseks kaks korda suuremat hulka (32bitisel 2 GB, 64bitisel 4 GB).
Programmide puhul tasub alati kodukaid uurida, kus on tavaliselt kirjas süsteeminõuded (ehk allalaadimislehel). Küll autor teab, mida soovitada.


Arvutimängud

Arvutimängud seavad graafikakaardile, kõvakettale ja protsessorile suure koormuse, aga ei vaja üllataval kombel alati palju RAMi.
Lugesime praegustest müügihittidest ja leidsime, et "The Sims 3" sugused lihtsamad teosed seavad XP süsteemis alampiiriks 1 GB, Vistas või uuemas 1,5 GB. Peaaegu kõik muu ("Mafia II", "R.U.S.E.", "Battlefield: Bad Company 2", "Mass Effect 2", "Pro Evolution Soccer 2011") soovitab 2 GB.
See on osaliselt turundustrikk. Keegi ei taha sellega silma paista, et nende mäng nõuab tõesti 4 GB, mis peletaks osad ostjad eemale. Küll aga näitab see, et isegi uusimad mängud peaks 2 GB muutmäluga toime tulema, nii et soovitame seda absoluutseks miinimumiks.
Kui süsteemis on ainult 1 GB, uurige veidi vanemat kraami. 2004. aasta hitt "Doom 3" küsib näiteks ainult 384 MB ja peaks põhimõtteliselt igal vähegi tänapäevasel masinal jooksma.


"World of WarCraft"

Paljud mängud küsivad XP operatsioonisüsteemi all vähem muutmälu kui Vistas või Windows 7's; "WoW: Wrath of the Lich King" samuti.
XP kasutajad vajavad ainult 512 MB ja soovituslik on 1 GB. Vista või 7 puhul on arvud vastavalt 1 ja 2 GB.


Videotöötlus

Videotöötlus on väga keerukas protsess, mis paneb proovile arvuti iga osa. Sarnaselt mängimisega pole muutmälu siiski elutähtsaim.
Adobe Premiere Elements 8 seab näiteks XP all alampiiriks 512 MB, Vista või Win7 puhul 1 GB. Mõlemas on vajalik 2 GB, kui tahate kõrglahutusega videoga tegeleda (näiteks AVCHD või Blu-ray).
Sama kehtib Sony Vegas Movie Studio HD Platinumi, Nero Multimedia Suite 10 ja muu redigeerimistarkvara puhul: vähemalt 1 GB, kõrglahutusega materjalile 2 GB.
See on muidugi alampiir, nii et RAMi lisamine peaks jõudlust märgatavalt tõstma. Aga kui ootamine ei häiri, võimaldab 1 GB kõige algelisema töö ära teha; 2 GB juba ka kõik muu.


Sülearvuti

Läpakas ainult kõige algelisemat tarkvara kasutades võite hakkama saada operatsioonisüsteemi küsitud miinimumiga.
Mõnel vanemal sülearvutil ei ole aga iseseisvat graafikamälu, nii et see tuleb süsteemi-muutmälu arvelt. See pole tingimata probleemiks, aga kui muutmälu hulk on niigi väike, ei mõju see kindlasti meeldivalt.
Ärge unustage: kui muutmälu napib ja Windows tegeleb alatasa saalimisega, vähendab see akukestvust. Nii et 2 GB oleks alampiir, mida meie soovitame.

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

Kuidas sülearvutit televiisoriga ühendada?
Sülearvuti ühendamine televiisoriga, et sellel leiduvaid videosid ja filme suuremal ekraanil nautida huvitab vast paljusid läpakaomanikke. Siin on kirjas, mida vajate.

S-Video (Super-video)
Spetsiaalset viie jalaga pistikut kasutav S-Video port on enamikes TV-väljundiga sülearvutites ning võimaldab seda ühendada nii analoog- kui digiteleriga.
See ei paku kõrglahutust (HD-kvaliteeti) ja kannab ainult videosignaali, nii et peate lisaks ühendama teleriga helijuhtme, tavaliselt sülearvuti 3,5 mm kõrvaklapi pesa kaudu.
Sobival teleril on kas eraldi S-Video ja phono audio pordid (tavaliselt ees) või SCART taga. Soetage sobiva pikkusega S-Video ja helijuhe, vajadusel ka SCART-adapter nende teleriga ühendamiseks.

VGA juhe
Enamikel sülearvutitel on VGA-väljund, mille eesmärk paistab olevat monitoriga ühenduse loomine, aga seda saab ka osade telerite puhul rakendada. Mõnel lameekraaniga televiisoril on vajalik VGA pesa, mis tähendab, et vajate tavalist VGA juhet ja helijuhet. Heal juhul saate sel viisil isegi kõrglahutusega kraami nautida.
Kui teleril puudub VGA-sisend, peate ostma konverterkarbi, mis muundab VGA signaali S-Videole sobivaks. See on kulukas valik (näiteks 1570 kroonine), mille kvaliteet pole samas kuigi kõrge, a la S-Video tasemel.

HDMI
Kui nii läpakal kui televiisoril on HDMI pordid, on see lahendus vast mugavaim ja toodab parimat kvaliteeti. HDMI toetab kõrglahutusi ning kannab nii heli- kui videosignaale ühes juhtmes.
Juhtmehinnad on väga erinevad, aga 120-150 krooniga peaks sobiva küll kätte saama. Kui teleril on ainult DVI-D port, ostke kallim variant, millel on HDMIst DVI-Dsse üleminek.
Mõnel juhul peate vanema sülearvuti puhul kasutama HDMI-juhtme kõrval 3,5 mm helijuhet, et heli tööle saada, eriti kui teleril on ainult DVI-D port.

Windows 7 kaudu
Sülearvuti ja teleri ühendamiseks sobiva juhtme leidmine on tihti vaid pool lahingut. Lisaks peate telekanali lülitama kasutatud sisendile ja läpaka konfigureerima ekraanile jõudvat läbi teleri suunama. See võib toimuda kasutaja sekkumiseta, aga kui ei toimu, proovige kaht asja.

Esmalt otsige F-klahvide (F1, F2 jne) reas monitorimärki - selle vajutamine esitab kättesaadavad displeivalikud. Kui sellest pole abi, tehke Windowsi töölaual tühjal kohal paremklõps ja valige Screen Resolution, et leida ja valida teleriekraan.

Juhtmevaba ühendus
Juhtmeta ühenduse loomiseks on mitu varianti. Esiteks võib sülearvutist signaali USB-pordi kaudu telerisse kanda. Selleks sobib näiteks umbes 1320 krooni maksev Q-Waves Wireless USB AV Kit. Vastuvõtja tuleb torgata televiisori HDMI või VGA porti. Selle ulatus on kümme meetrit, kuid saatja ja ressiiver peavad üksteise vaateväljas olema, mis tähendab, et ka sülearvuti ja teler peavad ilmselt ühes ruumis viibima.

Teine variant on osta mingisugune meediapleier, mis istub teleri peal. Kui raha napib ja teid ei sega video, heli ja fotode kandmine USB-pulgale või välisele kõvakettale, on hea valik näiteks Western Digital Mini Media Player, mis maksab umbes 500 krooni.

Umbes 1500 krooniga saab WD TV HD Live Media Playeri, mis oskab Etherneti pordi kaudu ka interneti või teie võrguga suhelda, aga juhtmeta variant nõuab lisaadapterit.

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

Kuidas Windowsi töölauamenüüle rakendusi lisada

Kui tahate tihti kasutatud rakendusele kiiret ligipääsu, aga ei taha töölauda lisaikoonidega risustada, võite selle lisada ka Windowsi menüüle, mis avaneb, kui töölaual hiirega paremklõps teha.

Selles näites kasutame Notepadi, aga lisada võib millise rakenduse iganes tahate.

Esmalt peate Windowsi registrisse sisenema (see on ohtlik, nii et kes ei oska, ärgu ise näppigu).


Leidke sealt võti HKEY_CLASSES_ROOT\Directory\Background\shell.

Selle alla peab looma uue võtme, mille nimi ilmubki edu korral töölaual menüüs. Tehke shellil hiirega paremklõps ja valige New \ Key. Antud juhul nimetasime selle Notepadiks.

Kui tahate, et menüü avades saaks Notepadi ka kiirklahviga avada, peate esiteks värske võtme paremal aknas Defaulti kaudu avama ja Value data lahtrisse lisada kõige ette &-märgi.

Seejärel tehke uuel Notepadi võtmel hiirega paremklõps ning valige taas New \ Key. Andke sellele nimeks command. (Punkti ärge pange.)

Järgmiseks peate välja selgitama raja rakenduseni arvuti andmekandjal. Notepadi puhul siis "C:\Windows\System32\notepad.exe", lisaks saab selle kergesti kopeerida Shifti ja parema hiireklõpsuga, mis pakub käsku Copy as path.

Kui on kopeeritud, avage võti command ja tehke (Defaultil) paremklõps, et sisu täiendada.

Ja ongi kõik. Lisage, mida soovite.

Kasutaja teeb seda omal riskil

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

Valik Windowsi kiirklahve, mis teevad elu lihtsamaks

Windowsi kiirklahvide tundmine ei muuda arvutikasutamist ainult kiiremaks-mugavamaks, vaid aitab ka silmade ning randmete väsimust peletada. Siin on valik kiirklahve, mida te ehk ei tea, aga võiks tunda.

Üldised kiirklahvid

Win + 1, 2, 3, 4 jne käivitab vastava rakenduse tegumiribal. See muudab mõtekaks hoida oma enim kasutatud programmid tegumiriba alguses, et neid oleks kerge paari klahvivajutusega kiiresti avada.

Win + T peatub iga T-vajutusega järgmisel rakendusel tegumiribal. Sama, mis hiirekursoriga vastaval ikoonil pidama jääda. Tühikuklahv ja Enter võimaldavad rakenduse avada, kui see pole veel käivitatud.

Win + B valib süsteemisalve, mida läheb vaja eelkõige siis, kui hiir enam ei tööta.

Win + Pause/Break avab süsteemiomaduste akna. Kasulik, kui vaja kiiresti arvuti nime teada või mingeid näitajaid kontrollida.

Ctrl + Esc võimaldab Start-menüüd avada.

Ctrl+Shift+Esc avab tegumihalduri (Task Manager), ilma et peaks esmalt Ctrl + Alt + Del näppima.

Alt + tühikuklahv avab süsteemimenüü, mis võimaldab praegu avatud akent järgmiseks maksimeerida (klahv x), minimeerida (n), sulgeda (c) või liigutada (m).

Sellest on palju kasu, kui aken on miskipärast ekraanilt välja liikunud või seda ei saa Alt + F4 abil sulgeda nagu käsuaken.


Windows Exploreri kiirklahvid

Need võivad kehtida ka teistes rakendustes, võite ise proovida, ent siin puudutame ainult Explorerit.

Alt + nool üles viib ühe kausta võrra kõrgemale.

Shift + F10 avab hiire paremklõpsu kombel faili/kausta kontekstimenüü. See võib tööd kiirendada, kui teate, mida tahate. Uurige valikutes alla joonitud tähti, et teada, mis klahviga seda kohe käivitada.

Shift + Del kustutab faili ega saada seda vahepeatuseks prügikasti.

Ctrl + Shift + N loob avatud kausta uue tühja kausta.

Alt + Enter avab faili omaduste akna, et näha suurust, jagamissätteid ja loomiskuupäeva.

F2 võimaldab faili või kausta ümber nimetada.

F3 avab Exploreri ja/või valib otsinguriba. Mõnes rakenduses avab kohe ka otsidialoogi.

F6 valib iga vajutusega kordamööda aadressiriba, valikuriba, akna vasaku ja parema paani.

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

Pealkirjas olev omadussõna "lihtsamaks" on väga täpselt valitud, sest Ctrl + Alt + Del ei tee elu mitte lihtsamaks, vaid päästab elusid.

_________________
Üheksa korda mööda, üks kord pihta! Teie küsimused on vastatavad, aga meie vastused on küsitavad...

Registrite ja infosüsteemide register -> http://www.rik.ee/ Üsnagi kasulik leht.

Aga selle kohta ei saa aru, kas http://www.ametlikudteadaanded.ee/ lehel olevad võlateated kustutatakse, kui võlg on tasutud? Või jääb igavesti andmebaasi infot, et firma ees on olnud kohustused, kuid jääb teadmata, kas see on täidetud või mitte.

_________________
Üheksa korda mööda, üks kord pihta! Teie küsimused on vastatavad, aga meie vastused on küsitavad...

http://mrt.planet.ee/ots/
Hõlbustab kuulutuste otsingut suurematest eesti kuulutuste portaalidest.
Sama asi Facebooki rakendusena:
http://www.facebook.com/apps/applicatio ... 1302204152

Microsofti sõnaraamat:
http://www.microsoft.com/language/en-us/Search.aspx
Netis kolades juhtus selline link ninaette

_________________
Windows Seven

Seoses sellega, et umbes kuu aega tagasi võitsid Hinnavaatlus.ee foorumi kasutajad kambapeale üle 190 000$ ehk ligi kolm miljonit krooni (tabamus 5+1), siis tekkis endal väike huvi vaadata, millised võidud oleksin saanud, kui oleksin pidevalt oma lemmiknumbritega mänginud. Tegelikult oli see juba ammune idee, kuid nüüd tegin ära -> http://liivanelord.planet.ee/viking/

Hinnavaatluses on teema http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic ... highlight=

Nad jäid krdi napilt ilma 18 miljoni euri võitmisest. Tuli veel seitsmeski tabamus, aga see läks lisanumbrite hulka.

_________________
alias tudiludi

Kõik teavad, kus netis toodete hindu võrrelda -> http://www.hinnavaatlus.ee/ Mainin vaid, et kui märkate mõne tootega seoses silma kriipivat viga, siis võite mulle ka PS teel teada anda. Loomulikult saab seda ka Hinnavaatluse foorumi kaudu teha.

_________________
alias tudiludi

Kuidas valida kõvaketast?

Kõvaketas on seade, kuhu salvestuvad jäädavalt teie failid ja andmed.
Kõvaketta kvaliteedist ja tehnilistest näitajatest oleneb, kui hästi teie andmed kõvakettal püsivad, kirjutab ajaveeb Thetechnorat.

Kui kõvaketas läheb katki, siis sellel olevaid andmeid taastada on peaaegu võimatu. Seepärast tuleb kõvaketta valikusse suhtuda väga tõsiselt.

Maht näitab, kui palju andmeid saab kõvakettale salvestada. Praegu on raske leida kõvaketast, mis mahutaks vähem kui 100 GB, suuremal osal mudelitest on maht 500-700 GB või isegi mitmeid terabaite.

Pöörlemiskiirus näitab seda, kui kiiresti toimub andmete salvestamine kõvakettale ja sellelt info mahalugemine. Kiirust mõõdetakse ühikuga pööret/minutis: mida rohkem pöördeid teeb ühe minuti jooksul, seda kiiremini toimub info otsing ning seda võimsam ja kallim on kõvaketas. Tänapäeval on keskmiseks pöörlemiskiiruseks 4500-7200 pööret/minutis.

Ühilduvus näitab seda, kas kõvaketas sobib emaplaadiga kokku. Praegu on standardühenduseks SATA (Serial ATA), mis on täiustatud versioon tänaseks vananud ATAst või teise nimega IDEst. Andmevahetus kõvaketta ja emaplaadi vahel on kiirem SATA ühendusega.

Vahemälu mahutavus määrab kõvaketta puhvermälu või vahemälu mahutavuse. Tavarežiimis ei mõjuta eriti kõvaketta võimsust, kuid andmete ülekandmisel ühelt andmekandjalt teisele mängib olulist rolli ja temast oleneb ülekande kiirus. Mida suurem vahemälu, seda kallim ketas, levinumatel mudelitel on see 8, 16 või 32 MB.

***

Kõvaketta valikul tehke kindlaks, mille jaoks te seda ostate. Kui te ei planeeri hoida arvutis suurtes kogustes andmeid või mängida mänge, mis nõuavad palju ruumi kõvakettal, siis suure mahuga kõvaketast osta ei tasu.
Samuti ei tasu osta tööarvuti jaoks kiiret ja suure vahemälu mahutavusega ketast, kuna igapäevases vähenõudlikus töös nende eelised ei paista välja.

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

Kuidas valida graafikakaarti?

Videokaart ehk graafikakaart on kõige tähtsam arvuti osa gameri jaoks, kuna vastutab pildi ilmumise eest ekraanile.
Mida võimsam on videokaart, seda suuremate ja põnevamate mänguasjadega saab arvutil mängida. Seepärast peaksite videokaardi valikul kindlaks tegema, kas teile on seda üldse vaja ning mille jaoks, kirjutab ajaveeb Thetechnorat.
Kui teie jaoks on arvuti vaid "trükimasinaks", esitluste ja aruannete valmistamiseks, Internetis surfamiseks ja te ei kavatse mängida või modelleerida 3D-mudeleid, siis sobib teile üks kõik milline videokaart, isegi emaplaadile integreeritud variant.
Kuid kui te olete hard-core gamer või inimene, kes töötab graafiliste objektidega, siis on teile vaja korraliku videokaarti.

Videokaardi valikul tuleks arvestada järgmiste parameetritega:

Graafiline protsessor (GPU) vastutab kujutise ekraanile ilmumise eest. Tähtsamaks näitajaks on taktsagedus: mida suurem taktsagedus, seda kiiremini kujutis ilmub ekraanile ja seda kõrgem on ka videokaardi hind. Tänapäeval on graafiliste protsessorite taktsagedused 300-1000 MHz.

Mälu ehk operatiivmälu, milles salvestub kogu vajalik info videokaardi töö jaoks. Selles mälus püsivad vajalikud tekstuurid ja parameetrid, mis määravad, kui ilus on ekraanil olev pilt. Tähtsat rolli videokaardi valikul mängivad mälu tüüp, selle taktsagedus ja mälumaht.

* Tüübid: DDR, DDR2 (mida kasutatakse ka teistes arvuti osades, näiteks RAMis), GDDR3, GDDR4 ja GDDR5, mida kasutatakse ainult videokaartides. Kehtib reegel: mida suurem number, seda parem.

* Taktsagedus näitab kui palju ülesandeid tehakse, täpsemalt kui palju transistoreid lülitatakse sisse ja välja ühe sekundi jooksul mälukiipides. Meie aja videokaartides on mälu taktsageduseks umbes 1 GHz, olenevalt tootjast ja mudelist.

* Mälu maht näitab kõigi kiipide summaarset mahtu videokaardis. Mälumaht on seotud GPU töövõimega. Mida võimsam graafiline protsessor, seda rohkem ruumi on vaja andmete säilitamiseks, nii et suure võimsa protsessoriga videokaardile on vaja suurt mälumahtu. Mänguarvutite jaoks on vaja kaarti mälumahuga üle 512 MB, töömasinatele piisab ka 128-256 MB mälust.

Mälusiini laius Mälusiin vastutab andmete ülekande eest mälukiipidelt graafilisele protsessorile. Mida laiem on mälusiin, seda rohkem infot kandub ajaühikus üle, millest tuleneb ka kogu videokaardi võimsus.

Siini tüüp Praegusel ajal on videokaardid varustatud PCI Express x16 tüüpi siiniga, vanematel mudelitel on aga AGP tüüpi siin. Need kaks tüüpi ei sobi kokku, seepärast ei saa omavahel ühendada PCI-E tüüpi siiniga videokaarti ja AGP pesaga emaplaati ning vastupidi. AGP-videokaardi infovahetus ülejäänud arvutiga on keskpärane, sobib täiesti tööarvutite jaoks, kuid selliseid videokaarte esineb tänapäeval suhteliselt harva. PCI-E on moodsam ja kiirem kui tema eelkäijad ning sellise siiniga videokaart sobib ka nõudlikule arvutikasutajale.

Jahutussüsteem Videokaartidel on kahte tüüpi jahutussüsteeme: aktiivne ja passiivne. Passiivse korral eraldub soojus ümbritsevasse keskkonda alumiiniumist või vasest radiaatori abil. Aktiivne koosneb ventilaatorist ja radiaatorist. Ventilaator suunab eralduva soojuse radiaatorile, mille arvel toimub jahutamine intensiivsemalt. Uuematel videokaartidel kasutatakse jahutussüsteemis vedelikke. Vedelik, liikudes suletud torustikus, kannab soojuse videokaardilt väliskeskkonda. Mänguarvutite videokaartidele oleks vaja vedelik-jahutussüsteemi, kuna mängimise ajal kuumeneb videokaart päris korralikult üle. Tavakasutajate jaoks piisab, kui videokaardil on passiivne jahutussüsteem.

Videokaardi tootja Praeguse aja suurimad tootjad on ATi ja

Väljund Videokaarte varustatakse selliste väljunditega nagu VGA, DVI ja HDMI. VGA on analoogmonitoride jaoks. DVId kasutatakse LCD ekraaniga monitoride jaoks. Kõige uuem on HDMI, mis on mõeldud HD resolutsiooniga ekraanide jaoks.

***

Videokaarti valides ärge häbenege küsida müüjalt videokaardi tehniliste andmete kohta. Võite ka küsida erinevate videokaartide võrdlusi. Uurige Internetis, mida ühe või teise videokaardi kohta räägitakse.

Valides tuleb meeles pidada, milleks teile videokaarti on üldse vaja. Ülivõimsa videokaardi ostmine ainult ühe mängu mängimiseks või lihtsalt Internetis surfamiseks on mõttetu raharaiskamine.

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

Käsurea nipid ja trikid https://www.techspot.com/guides/1724-co ... you-can-do

If you are struggling to know the type of file, its extension and how to open or view this file.then you can visit here to know about the file in brief : http://www.whatisfile.com/

Arvuti turvalisusele viitavad artiklid, õpetused ja ülevaated https://arvutiturve.wordpress.com.

Arvutiturve sai loodud eesmärgiga, et kirjutada sellistel teemadel, mis mingil põhjusel Arvutikaitsesse ei sobi. Põhjalikumad artiklid registri korrashoiust või arvuti kiiruse tõstmisest, levinumate süsteemivigade parandamisest, huvitavamate programmide ülevaadetest igast valdkonnast ja erinevate programmiarendajate eripakkumistest.