Kui mu mälu mind ei peta, siis foorumis pole räägitud nüüdseks juba üsna levinud uut tüüpi "kõvakettast", mida pole õige nimetada enam "kettaks", kuna sel ketas puudub.
Loe lisaks:
http://et.wikipedia.org/wiki/PooljuhtketasSSD eeliseks on eelkõige palju parem lugemis- ja kirjutamiskiirus (odavamatel u. 300 MB/sek, parematel u. 600 MB/sek), samuti on pöördusmoment praktiliselt nullilähedane (seek time - 0,1 ms), töövalmis on samuti praktiliselt momentselt ning tarbib palju vähem energiat. Seetõttu sobib see näiteks läpakasse nagu rusikas silmaauku.
SSD ostmisel tuleb arvestada, et SSD võimsuse saavutamiseks peab SSD ja arvuti olema vähemalt SATA-II liidesega. SATA-I liidese läbilaskevõime on umbes 150 MB/sek (hea HDD lugemiskiirus), SATA-II võimaldab 300 MB/sek (odavamate SSD-te max lugemiskiirus) ja SATA-III juba 600 MB/sek (kiirete SSD-te lugemiskiirus). Kui arvutil on SATA-I tugi, kuid plaanis on uut arvutit soetada, siis võib osta SSD, millel on SATA-II või SATA-III liides, et tulevikus arvuti tegelikku kiirust nautida.
SSD ostmise järel tuleks veenduda, milline on püsivara ehk firmware versioon. Kui ei tea, kust vaadata, võib siia teemasse kirjutada. Osade SSD-ga olid vahepeal suured probleemid, kuid püsivara oli aegunud. Arvuti jooksis kinni, sinised ekraanid või arvuti ei tundnud SSD-d ära. Püsivara uuendus lahendas need probleemid.
SSD-d ei tohiks defragmentida,
sest seda pole lihtsalt tarvis, kuna failide asukoht andmekandjal ei mõjuta nende lugemiskiirust. Defragmentimine teeb SSD-le hoopis karuteene - kulutab SSD-d. Järgmises lõigus ka täpsem põhjus.
SSD ostmisel tuleb arvestada varuga ning SSD ei tohi mingil juhul täis saada või sellele lähedale, sest SSD-l on mikrokiipidel kirjutudkordade piirang. SSD töökindlus on väga hea, kui vaba ruumi hulk oleks piisavalt suur, et kirjutamine SSD-le hajuks kogu SSD ulatusse. Kui ruumi on napivõitu, siis saab väga suure koormuse see väike vaba ruumi ulatus ning toimub palju failide ümberpaigutamist.
Seetõttu minupoolne nõuanne lauaarvuti kasutajatele - pildid, videod, mängud jms suuremahulised andmed/programmid installi/salvesta/säilita HDD peal ning süsteem SSD-le. Minul on 96 GB-ne SSD ning siiamaani on pool sellest vaba, sest ülejäänut ruumi pole lihtsalt tarvis olnud.
Sülearvuti puhul on natuke keerulisem. SSD muudab sülearvuti tohutult kiiremaks, kuid kui pole teist salvesti pesa, tuleb osta natuke mahukam SSD või aeg-ajalt kopeerida suured failid välisele HDD-le või kuskile mujale, et SSD ei saaks liiga täis.
Ma ei ole pädev ütlema, palju peaks SSD vaba ruumi protsent olema, kuid mida rohkem, seda parem.
SSD ei ole mõeldud kasutamiseks Vistaga ja varasemate Windowsi versioonidega.
Vista tekitab SSD-le tarbetud kulumist, kuid Windows 7 on optimeeritud SSD jaoks, sest keelab defragmentimise, Superfetch, Readyboost. SSD huvides tuleks ära keelata ka pagefile ehk saalefail.
Üks näide minu arvutist - SSD:
Ning HDD:
Kui töölaud tuleb ette, on arvuti täielikult töövalmis.
Minu oma on juba päris vana, aga seni ... ptüi-ptüi-ptüi on probleemideta töötanud. 
