Arvutifoorum VISTA

Viimasele teemale jätkuks sobib hästi uudis Intelilt.
Nimelt on Intel maha saanud üli pisikese arvutiga, mida kutsutakse Intel Edisoniks.
Pisike arvuti peidab endas kahetuumalist protsessorit, mälu, Bluetoothi ja Wifit.




Võib ainult ette kujutada kuhu arvuti asjandus veel edasi võib areneda:)

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

Uued mahud: kõvaketas 10 TB ja SD-kaart 512 GB

Meil on vaja salvestada aina suuremaid andmehulkasid, mida tulevikus ilmselt keegi enam ei viitsi läbi vaadata (kui just Big Data robotanalüsaatorid sealt midagi vajalikku välja ei kaeva). Ja meie taskud on nüüd selle jaoks jälle suuremad: Western Digital tõi välja maailma esimese kümneterabaidise kõvaketta ning Sandisk teatas kohe sinna otsa, et neil on olemas 512 GB suurune SD-mälukaart.

WD kõvaketas Ultrastar He10 on heeliumiga täidetud, hind oletatakse tulevat gigabaidi kohta odavaim turul ja ka energiatarve ühe salvestatava gigabaidi kohta saab olema tõenäoliselt väikseim. Seni suurim kõvaketas oli Seagate´il mahuga 8 TB ja see kuulutati välja alles üsna hijuti.

Heeliumiga täidetakse kõvakettad sellepärast, et heeliumikeskkonnas on "atmosfääritakistus" tunduvalt väiksem ja sisse saab panna tihedamalt kettaid. Heeliumiga täidetud kõvakettad tarbivad ka 23% vähem energiat kui õhuga täidetud.

Sandiski uus Extreme PRO SDXC UHS-I mälukaart on maailma suurima mahutavusega SD-kaart ja on mõeldud fotograafidele/videomeestele, kes salvestavad 4K kvaliteediga videopilti.



See kõige suurema tihedusega andmekandja SD-maailmas on 1000 korda suurema mahuga, kui 2003. aastal Sandiski poolt välja tulnud "megasuur" 512 MB mälukaart.

Kirjutamiskiiruseks on pooleterabaidisel SD-kaardil 90 MB/s, salvestamine vastab UHS Speed Class 3-le (U3). Muud parameetrid on järgmised:

• Pildistamiskiirus (salvestamine) 90 MB/s; ülekandekiirus SD-kaardilt kuni 95 MB/s
• Valmis salvestama 4K videoformaati
• Maht kuni 512 GB
• veekindel, löögikindel, röntgenkiirekindel

Kas 64-bitine Windows vajab samasuguseid programme või piisab 32-bitistest ka?


Paljudel Windowsi-kasutajatest on opsüsteemi "vanamoelise" 32-bitise variandi asemel juba võimekam 64-bitine. Programmid on aga tihti endiselt 32-bitised.
Esmalt võid kontrollida, kui paljud siis on. Ava tegumihaldur (Task Manager), milleks sobib klahvikombinatsioon Ctrl + Shift + Esc. Või lihtsalt tee töölaual tegumiribal hiire-paremklõps ja vali tekkinud menüüst Start Task Manager.
Seal ava Processes ja vaata protsesside nimesid. Kui programm on 32-bitine, on selle nime järel kirjas Windows 7 puhul *32, Windows 8/8.1 puhul (32-bit).

Kas 32-bitine on halvem?

32- ja 64-bitise tarkvara põhierinevus on võime töödelda "ühes tükis" korraga rohkem infot. 64 omab eelist, kui see juba niigi selge ei tundunud.
See ei tähenda õnneks, et 64-bitises opsüsteemis peaks olema eelkõige 64-bitistena loodud programmid. Kenasti jooksevad ka 32-bitised ning kasutaja seisukohast on vahe tavaliselt märkamatu.
Samas, 32-bitine opsüsteem ei jooksuta 64-bitiseid programme, aga kui tarkvara veebist hankida nagu tänapäeval tavaline, ei pea enamasti sellele üldse mõtlema.
Õige valik tehakse tavaliselt juba sinu eest, näiteks iTunesi puhul määrab sobiva juba Apple'i sait. Photoshopil on kaasas nii 32- kui ka 64-bitine exe ja valik tehakse paigaldamise käigus taas sinu eest.
Nii et 64-bitisele Windowsile sobivad mõlemad variandid, aga 64-bitist programmi tasub eelistada siis, kui see on ressursinõudlik (s.o seostub tõenäoliselt graafika või mängimisega). 64-bitisele saab rohkem kui 2 GB virtuaalmälu eraldada. Ka on 64-bitist tarkvara raskem lahti murda, kui häkker tahab mingi nõrkuse abil süsteemi tungida.
Nii et rakenduste puhul on tähtsaim ikkagi leida selline, mis meeldib. "Bittidel" pole tähtsust, kui niigi 64-bitist opsüsteemi kasutad. See sööb mõlemat varianti sama tõhusalt.

64-bitise tarkvara eelistest 32-bitise ees

Põhieelis on võimalus adresseeritavat süsteemimälu väga palju suurendada. 32-bitine opsüsteem kasutab kuni 4 GB muutmälu, 64-bitine aga kuni 128 GB.
Lisaks kasutab 64-bitine süsteem muutmälu tõhusamalt ja saab programmile enam virtuaalmälu kui 2 GB eraldada. "Näljasemates" rakendustes on sellest palju kasu, eriti ikka mängudes.
Esimesed 32-bitised Windowsid olid 95 ja NT. Esimene 64-bitine Windows oli XP Professional x64 Edition, mis ilmus 2005. a aprillis.
Nii et sellised on levinud ja paljudele eelistatud juba tubli kümne aasta jooksul. Kui lased asjatundjal omale uue Windowsi-süsteemi kokku panna, paigaldabki ta tõenäoliselt sellele 64-bitise variandi.

FORTE

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

Windowsi olulise vea kõrvaldamine võttis Microsoftil aega 19 aastat
Sel kevadel avastasid IBMi turvaspetsialistid Windowsi operatsioonisüsteemi koodist järjekordse vea. Lähemal uurimisel selgus, et viga on olnud ilmne Windows 95 versioonist alates. IBMi spetsialistid teavitasid vea olemasolust Microsofti koheselt. Külastades pahavaraga nahatunud veebilehte saab turvavea abil ligipääsu ükskõik millisele Windowsi arvutile.

Microsoft kõrvaldas vea Windows 8.1, Windows 7 ning Windows Vista versioonidest. Kuna firma lõpetas Windows XP ametliku toe sel aastal on suur hulk arvuteid endiselt ohustatud. Hetkel ei ole leitud asitõendeid, et viga on keegi kuritarvitanud.

Microsoft palub kõigil kasutajatel uuendada Windowsi versiooni võimalikult tihti.

Allikas: http://kiip.ee/windowsi-olulise-vea-kor ... 19-aastat/

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi

GTA5 uus väljalaskekuupäev on märts 24, 2015.

Soovitatavad nõuded:

OS: Windows 8.1 64 Bit, Windows 8 64 Bit, Windows 7 64 Bit SP 1
Protsessor: Intel Core i5 3470 @ 3.2GHZ (4 CPU) / AMD X8 FX-8350 @ 4GHZ (8 CPU)
Mälu: 8 GB
Videokaart: NVIDIA GTX 660 2GB / AMD HD7870 2GB
Helikaart: 100% DirectX 10 ühilduv
HDD ruum: 65GB

Allikas

Loodab, et peab paika nüüd ka.

_________________

_________________
alias tudiludi

Titan X (2016) on nVidia uus võimsaim graafikakaart

nVidia tutvustas üllatusena jätkumudelit võimsale, aga kulukale mullusele graafikakaardile Titan X. Tänavune on isegi võimsam ja kulukam, seda tänu uuemale arhitektuurile – 28 nm Maxwell vahetus 16 nm Pascali ja P102 graafikaprose vastu.

Põhinäitajad on mulluse Titan X-iga võrreldes uskumatult head:

• 12 GB GDDR5X töömälu – nagu ka eelkäijal
• vooluvajadus 250 W – nagu ka eelkäijal
• andmeedastus 480 GB/s – eelkäijal 336 GB/s
• 12 miljardit transistorit – eelkäijal 8 miljardit
• 3584 tuuma 1417 MHz taktsagedusega – eelkäijal 3072 tuuma ja 1000 MHz
• 11-teraflopine jõudlus – GTX 1080 pakub 8,2, esimene Titan X ainult 6,14
• DisplayPort 1.4, HDMI 2.0b ja DL-DVI pordid

1200-dollariline hind USA-s on muidugi valus. Uut Titan X-i hakkavad müüma ainult nVidia oma kodukal ja "valitud süsteemiehitajad", ja seda alates 2. augustist.

Allikas

Microsoft ja Facebook panevad Atlandi alla 160 Tbit/s kaabli



Andmeid liigub mere all aina rohkem ning andmete ühed suurimad liigutajad - Facebook ja Microsoft pidid ise Atlandi alt läbi tõmbama uue võimsa andmekaabli. Maailma moodsaim netikaabel laseb läbi 160 Tbit/s ja on 6600 km pikk, alates USA-st Virginia rannikult kuni Hispaaniasse Bilbao randa.

8 fiibripaariga kaablit laseb vette Hispaania telekomifirma Telxius. Otsad saavad lõplikult ühendatud oktoobris, kuid alustati juba augustis 2016. Tehnoloogia on mingil määral tulevikukindel, olles üles ehitatud nii, et tulevikus saaks optilise side arengu jätkudes läbilaskevõimet suurendada kaablit välja vahetamata.

Microsoft tahab kiiremat ühendust oma enam kui 200-le pilveteenusele, millest tuntumad on Bing, Office 365, Skype, Xbox Live ja Microsoft Azure. Facebook, teadagi, ühendab inimesi, kes aina enam pilte, videosid ja tekste sotsiaalvõrku üles laadivad.

Uus 160 Tbit/s kaabel läheb käiku järgmise aasta alguses, praeguseks on füüsiline kaabliosa juba vette lastud, käivad tehnilised tööd.

Allikas

Graafikakaartide turul on taas tugev konkurents

Tehnoloogiagigant AMD näitas kolme graafikakaarti – RX 6800, RX 6800 XT ja RX 6900 XT, mis hakkavad konkureerima vastavalt NVIDIA GeForce RTX 3070, RTX 3080 ja RTX 3090 videokaartidega. NVIDIA GeForce on aastakümneid olnud tugevam bränd kui vana ATi ja nüüd Radeon, kuid viimastel aastatel pidevalt tõusvate hindade ja kaartide kehva saadavusega hakkab see maine vaikselt hääbuma. Nüüd on AMD Radeonil õige hetk näidata ennast kui tugevat alternatiivi NVIDIA GeForce'ile.

Kui eelmise põlvkonna RX 5000 seeria hõivas keskklassi tootekihti, siis RX 6000 seeriaga tahab AMD pakkuda kõiki kategooriaid läbivat portfooliot. Kasutades väga edukat TSMC 7 nm tootmisprotsessi, saab AMD pakkuda nende kaartidega mitte ainult võrdväärset jõudlust ja energiatõhusust, vaid ka kaartide saadavust, mis on NVIDIA toodete puhul üks suurimaid miinuseid.

Kõik kolm uut kaarti on üles ehitatud RDNA 2 mikroarhitektuuri peal, mis on aluseks ka Xbox Series X/S ja PlayStation 5 konsoolides olevale graafilisele kiibile. See tähendab, et arvutile ilmuvad konsoolimängud peaksid olema automaatselt optimeeritud AMD Radeoni kaartidele. Lisaks sellele on neil kaartidel «DirectX XII Ultimate» raames natiivne DXR ehk DirectX RayTracing, DirectStorage API, denoising ehk kiirtejälitusejärgse visuaalse müra eemaldamise ja paljude muude tehnoloogiate tugi – täpselt sama komplekt nagu ka uutes mängukonsoolides.



Lisaks aga tarkvaralistele uuendustele on AMD lisanud niinimetatud Infinity Cache tehnoloogiat kiibi sisse, mis võimaldab vähendada aeglasest videomälust tekkivat pudelikaela. Seeläbi vähendab AMD sõltuvust laiadest mälusiinidest, näiteks 384-bitise asemel saab palju efektiivsemalt kasutada odavamat, väiksemat ja energiatõhusamat 256-bitist mälusiini, kombineerides seda Infinity Cache’iga. Kuigi see suurendab üldist kiibi pindala, mis vähendab saadavust, arvestades TSMC 7 nm tootlikkust, ei peaks see probleemiks olema.

RX 6000 on samuti kõigi aegade kõrgemate taktsagedustega videokaardid – keskmine mängu jooksul saavutatav «boost clock» ulatub kuni 2,25 GHz, mis ei ole tavatarbija kaartidel vaikimisi sättena varem nähtud. Kõikides kaartides on samuti 16 GB GDDR6 videomälu 256 bitisel-mälusiinil.

Üks tehnoloogilises mõttes põnevamaid uuendusi on kaartide sünergilisus AMD Ryzen 5000 seeria protsessoritega. AMD teatab, et kasutades Radeoni ja Ryzeni tooteid ühes 500-seeria kiibistikul põhinevas süsteemis, saab protsessor ligi Radeoni kaartide videomälule, mis võimaldaks kiiremat otsest kontakti CPU ja GPU vahel, võrreldes PCIe standardiga. Tundub, et AMD, olles ainus CPU ja GPU litsentse omav firma, hakkab lõpuks kasutama seda eelist enda kasuks.



Maailmaturgudele peaksid RX 6800 ja RX 6800 XT jõudma 18. novembril ning nende hindadeks on vastavalt 579 ja 649 dollarit. RX 6900 XT peaks nägema ilmavalgust 8. detsembril ning selle hinnaks peaks olema 999 dollarit. Kaartide põhikonkurendid on NVIDIA GeForce RTX 3070 (499 dollarit), RTX 3080 (699 dollarit) ja RTX 3090 (1499 dollarit). Nüüdseks on kõik GeForce kaardid ametlikult väljas, kuid kehva saadavuse tõttu ei saa neid lubatud hindade eest osta isegi Ameerika Ühendriikides.

Allikas

Ettevaatust! Ülemaailmne hittlugu hävitab arvutite kõvakettaid

Janet Jacksoni 1989. aastal avaldatud pala "Rythm Nation" on taas populaarsusesse tõusnud, seda aga sootuks teisel põhjusel kui laulu nauditav kõla. Lugu kuulates võib nii mõnigi arvutikasutaja saada tõeliselt halva üllatuse osaliseks, sest lugu hävitab nende arvuti kõvaketta avaldas tarkvara insener Microsoftist kuupäeval 16. august 2022.
Link originaal postitusele Microsofti blogi lehel: https://devblogs.microsoft.com/oldnewthing/20220816-00/?p=106994

Probleem puudutab teatud 5400 RPM OEM-kõvakettaid, mis tarniti sülearvutitega umbes 2005. aastal. Enamus ilmselt on oma otsa leidnud juba tänapäevaks.

Kes ei riski see šampust ei joo. Kuula ja vaata

_________________
Foorumi reeglid>>>Kuidas küsida abi