DDR2 või DDR3: kumba muutmälu osta?
Techradari saidil ilmus huvitav võrdlev artikkel DDR2 ja DDR3 muutmäludest. Kas praegu tasub vanemale tehnoloogiale truuks jääda või peaks poodi litsudes mõtlema pigem uuele? Lugege edasi.
Arvutikomponentide puhul on uuem peaaegu alati parem. Protsessorid ja videokaardid on aga üks asi - uued PC mälutehnoloogiad ei ilmu turule kuigi tihti.
Muutmälu ehk suvapöördusmälu ehk ingliskeelse lühendiga RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu andmeid kirjutada ja kust neid lugeda. Sellised lahendused ei vahetu tihti, näiteks DDR2 ilmus juba 2004. aastal, kuid DDR3 on hakanud uute PCde vahendusel alles viimase kaheteistkümne kuu jooksul massidesse jõudma. Kui arvestada olemasolevaid masinaid, on DDR2 endiselt levinuim.
Uute mälutüüpide eelised pole alati selgelt nähtavad. Kui Intel lisas 2004. aastal emaplaatidele DDR2 toetuse, kuulusid parima jõudlusega protsessorid endiselt AMD Athloni perre, mis kasutasid esimese põlvkonna DDR-mälu. Lühidalt, uut arvutit ei peaks valima täiesti või peamiselt selle põhjal, mis mälutüüpi see kasutab.
Aga mis on DDR2 ja 3 plussid-miinused? Esimene, millele tasub mõelda, on nende täielik ühildumatus. Pinge, taimingud, signaliseerimine - kõik on erinev.
Need ei ühildu õnneks ka füüsiliselt (kujutegurilt), te ei saa DDR3 mälu kogemata vaid DDR2 toetavale emaplaadile lisada. See tähendab, et uuele mälule "kolimiseks" on vaja sobivat uuemat emaplaati, ja võib-olla isegi uut protsessorit. Mõned Core 2 ajastu Inteli protsessorid LGA775 pesale ühilduvad nii DDR2 kui DDR3-ga. Ka AM3 pesa AMD protsessorid tunnistavad DDR3; mõned neist sobivad vanematele AM2 emaplaatidele ja töötavad rõõmsalt DDR2-ga. Sobivusinfot saab tootjate kodukatelt (http://www.amd.com ja http://www.intel.com).
DDR3 selgeim eelis on kiirus. DDR2 ametlikud sagedused jäävad 400-800 MHz vahele, DDR3 aga 800-1600 MHz. Saab osta ka mooduleid, mis ületavad neid piire. Paari aasta eest oli suurt jõudlust püüdlevate mäluostjate eelistatud variandiks 1066 MHz DDR2.
Üldiselt võibki öelda, et DDR3 on 2-st kaks korda kiirem. See tähendab suuremat ribalaiust, mis tähendab tihti tõhusamat protsessoritööd. Kui protsessor jääb nii-öelda näpud vesti vahel põhimälust andmeid ootama, ei tee see palju tööd ära.
Ribalaiuse piirangud muutuvad tulevastes protsessorites tõenäoliselt kiiruse mõttes "pudelikaelaks", kui lisada rohkem andmenäljaseid tuumasid. Nii AMD kui Inteli uusimad protsessorid kasutavad õnneks integreeritud mälukontrollerite abi, millel on vähemalt kaks kanalit. Kombineerituna DDR3 andmekiirustega, on tulemuseks piisavalt ribalaiust kuni uusimate kuuetuumaliste protsessorite jaoks. Kaheksa või enama tuuma puhul on see probleem aga tagasi.
Teine suur vahe on tööpinge. DDR3 jätkab hiljutise trendi põhjal selle vähendamist. Tüüpiline DDR jookseb 2,5 voldi, DDR2 tavaliselt 1,8 ning DDR3 vahemikus 1,3-1,6 V.
Puudub aga lihtne vastus küsimusele, kas DDR3 muudab uue protsessoriga arvuti märgatavalt kiiremaks. Üks segav tegur on DDR3 pikem latentsusaeg DDR2-ga võrreldes, mis võib teatud stsenaariumites jõudlust vähendada. Mälutaimingud on esitatud tavaliselt nelja numbrina nagu 7-7-7-20, neist igaüks viitamas tsüklite arvule kindla mäluoperatsiooni läbimisel.
DDR3 lisamine olemasolevatele PCdele on kallis, keerukas ja toob vähese jõudluse kasvu, aga uue arvuti puhul ei maksa enam DDR2-le mõelda.
|
)
