Tehnoloogiahiid Microsoft esmatutvustas eile oma järgmist arvuti-opsüsteemi Windows 11, mille eelkäija on praegu laialt levinud, 1,3 miljardis seadmes kasutusel Windows 10.
Sellega murrab Microsoft oma kunagi välja hõigatud lubadust, et Windows 10 jääb viimaseks põhiliini- ehk arvuti-Windowsiks, mis hakkab lihtsalt aina uusi allalaaditavaid tarkvarauuendusi saama.
Lühike kokkuvõte kõigest tähtsast, mida Windows 11 kohta teada.
1) See saabub allalaaditava tarkvarauuenduse kujul.
2) Windows 10 seadusliku koopia omanikele on Windows 11 tasuta.
3) Uue opsüsteemi hind, ilmumisaeg ja võimalikud erinevad väljalasked (põhiliini-Windows ei saabu reeglina ühes variandis) on veel teadmata. Microsofti esindajad on ainult maininud, et Win11 saabub aasta lõpus.
4) Microsoft on ammu püüdnud Windowsi rakendustevalikut moekamaks ja mitmekesisemaks muuta, mille tulemusel pakub Windows 11 kaht suurt uuendust.
Esiteks saab sellele mõeldud rakendusi levitada Windowsi e-poes tasuta (Apple, Google ja Amazon teadupoolest nii lahked pole) ja pakkuda ostuvõimalust ka otse äpi seest. Lisandub toetus Androidi äppidele, mille teeb võimalikuks Inteli loodud Bridge-tehnoloogia. 32-bitised rakendused toimivad endiselt, kuigi Windows 11-st 32-bitist varianti ei ilmu.
Nüüd on vaja veel välja selgitada, kas nullist taasloodud ja äppe tasuta levitav veebipood muudab Windowsi tõesti rakendusemeistritele oluliselt magusamaks kui varem.
*Lisamärkus: äpi seest ostuvõimaluste pakkumine pole võimalik arvutimängude puhul. Ilmselt on see turvasäte, et mõni laps oma issi või emme pangakontot mänguhoos üha uusi oste tehes tühjaks ei lüpsaks.
5) Windows 11 on seniste muljete põhjal Windows 10 edasiarendus, mis on mõndagi üle võtnud kahe ekraaniga seadmete jaoks loodud opsüsteemilt Windows 10X. Viimane jäigi ilmumata, sest Microsoft teatas üsna hiljuti selle projekti tühistamisest ja uuenduste kasutamisest edaspidi tavalises Windowsis.
Mida veel teada? Mõndagi on lubatud ja erineva edukusega tehtud ka eelnevates Windowsides ning lubatakse taas nüüd.
1) Kasutajakeskkond on Windows 10-ga võrreldes muutunud. Näiteks jääb kohe silma, et rohkem on läbipaistvaid elemente ja stardimenüü asub all keskel – kuigi soovi korral võib selle koduekraani alla vasakule äärde kinnitada. Sellised pealtnäha tühised asjad on osutunud Windowsi kasutajatele väga tähtsaks.
2) Win11 pakub uusi nippe rakenduseakende ekraanile grupeerimiseks ja paigutamiseks ning jätab paigutused ka meelde, kui peaksid hiljem tarkvara teise seadmega kasutama. Näiteks lisamonitori lahti ja uuesti tagasi arvuti külge ühendades ei muutu rakenduste paigutus sellel.
3) Kasutajakeskkonna välimust on mõjutanud seniseid ülevaateid uskudes väga erinevad eelnevalt ilmunud opsüsteemid nagu Android, macOS, Windows Vista ja muidugi Windows 10.
4) Mobiili-opsüsteemide eeskujul saab Windows 11 oma widget'id ehk ekraanividinad. Need on eraldi ekraanile koondatud eriäpid, millest igaüks täidab kindlat ülesannet nagu ilmainfo kuvamine vms. Vidinalehe saab iga hetk soovi korral ekraani vasakust äärest välja võluda.
5) Kasutajakeskkonna kujundus muutub vastavalt seadmele, millega Windows 11 parajasti kasutad: arvuti, tahvelarvuti, eemaldatava klaviatuuriga puutetundlik ekraan... Mõni puutepliiatsi mudel saab seadmelt ka värinapõhist tagasisidet (ingl haptic feedback), et millestki teavitada.
6) Xboxi mänguseadmete Series X ja S eeskujul on kasutusel Auto HDR, mis lisab selle pildisilumislahenduse ka mängudele, mis HDR-i polegi kasutusele võtnud. Lisaks – taas Xboxide eeskujul – saab kasutusele võtta kallit ja kiiret NVMe-ühendusega SSD massmälu, mis kiirendab oluliselt mängude laadimisaegu (selleks peab siiski mäng ise ka seda lahendust toetama). Ja mängude Netflix ehk kuutasupõhine teenus Game Pass on nüüd opsüsteemi osa (Xboxi äpi kaudu).
7) Videokõnerakendus Teams on nüüd eelpaigaldatud ja kättesaadav otse tegumiribal (see ekraani alariba, mida kasutad rakenduste avamiseks jm). Kas see tähendab Skype'i tähtsuse vähenemist Microsofti teenuste hierarhias?
8) Windows 11 madalaimad nõuded arvutile:
- 1 GHz toetatud protsessor, millel on vähemalt kaks tuuma. (see on üks radikaalseim uuendus Windows 10 süsteeminõuetega võrreldes)
Toetatud Intel protsessorid: https://docs.microsoft.com/en-us/window ... processors
Toetatud AMD protsessorid: https://docs.microsoft.com/en-us/window ... processors
- 4 GB muutmälu
- 64 GB andmeruumi
- Arvuti emaplaat peab toetama lahendusi: UEFI, Secure Boot ja Trusted Platform Module 2.0 kiip (see on vast teine radikaalseim uuendus Windows 10 süsteeminõuetega võrreldes).
Kuidas kontrollida kiibi olemasolu: Windows key + R, trüki tpm.msc
Kui on olemas näitab: The TPM is ready to use.
Kui seda kiipi ei ole, siis mõningatel arvutitel on seda võimalik juure osta, emaplaadi peal peab olema vastav socket (tähistusega TPM). Emaplaadi manualist saab selle kohta täpsemat infot.
- DirectX 12 graafikakaart, WDDM 2.0 draiver
- 8-bitise värvisügavusega 720p ekraan, mis on vähemalt 9-tolline
- Kodukasutaja-Windows 11 nõuab Microsofti kasutajakontot (ka seda pole Windows enne nõudnud)
Kas su Windows 10 arvuti suudaks jooksutada Windows 11, võib öelda ametlik rakendus nimega PC Health Check, mis on allalaaditav aadressil: https://aka.ms/GetPCHealthCheckApp
Või rakendus mis on kordi parem ametlikust: WhyNotWin11
Siit saab tõmmata rakenduse uusima versiooni käivitus faili: https://github.com/rcmaehl/WhyNotWin11/releases/
Allikas: https://forte.delfi.ee/artikkel/9383603 ... windows-11
